Aastal 2023 viis konsortsium ESC Academy Pro projekti raames läbi Euroopa üliõpilaspileti algatuse sidusrühmade teadmiste kaardistamise.
Selle uurimistöö eesmärk oli anda põhjalik ülevaade erinevatest teemadest, mis on seotud Euroopa üliõpilaskaardi rakendamisega kogu Euroopas, analüüsides uusimaid uuringuid ja suundumusi ESU ja ISICu võrgustike liikmete, kõrgkoolide esindajate ja üliõpilaste seas. Seejärel keskenduti peamiselt konsortsiumi kolmele sihtriigile: Prantsusmaale, Tšehhile ja Eestile.
Nende tegevuste jätkuna on projekti väljund heade tavade ja vahendite kogum ning juhend kõigi sidusrühmade vajaduste edasiseks analüüsimiseks.
Projekti elluviimiseks käivitas konsortsium 2023. aasta maist septembrini kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uuringute kombinatsiooni, milles osales enam kui 31 riiki, 3043 üliõpilast, 500 kõrgkooli ning kõik ISICu ja ESU kogukondade liikmed.
ESU ja ISICu liikmed on üldiselt hästi kursis ESC standardi olemasoluga, kuigi praegu on väga vähe neid, kes tegelevad riikliku rakendamisega. Vastanud otsivad konkreetseid juhtumeid ja rakendusnäiteid, millele toetuda, et aidata haridusasutustel ja üliõpilastel ESC standardit rakendada.
Edukad näited, näiteks Prantsusmaa, on heaks suuniseks ja võivad olla väga väärtuslikud Euroopa üliõpilaskaardi edendamisel riiklikul tasandil. ESC võimaluste laiendamise ning ISIC- ja ESC-kaartide konsolideerimise idee on paljulubav, kuid sellele tuleb läheneda läbimõeldult, et arvestada kõrgkoolide ja üliõpilaste erinevate vajaduste ja võimekusega.
Kõrgkoolid ei tea kõik samal tasemel ESC projekti olemasolust. Veelgi vähem, kui tegemist on selle kasutuselevõtuga oma ülikoolilinnakus ja oma üliõpilaste seas. Riiklike ja rahvusvaheliste üliõpilaste mitmekesisus ning erinevad ülikoolilinnakus ja väljaspool ülikooli kättesaadavad teenused ei hõlbusta selle elanikkonna hulgas ESCi head mõistmist. Tehnoloogilised piirangud ja tõkked on peamised põhjused, miks teatavates kõrgkoolides ei rakendata Euroopa üliõpilaspileti lahendusi. Erasmus+ rakendust ja “Erasmus ilma paberita” rakendust ei kasutata laialdaselt ning neid teatakse ja rakendatakse erineval tasemel, kuid mõlema puhul on murekohti, millega on vaja tegeleda.
Üliõpilased omalt poolt ei pea ennast mobiilseteks tudengiteks seetõttu, et väga väike osa neist on mõelnud liikuvusele või osalenud akadeemilises liikuvusprogrammis. Sellest tulenevalt ei ole paljud kuulnud Euroopa üliõpilaspiletist või Erasmus+ rakendusest.
Kokkuvõttes rõhutatakse uuringus, kui oluline on ESC vahendina üliõpilaste kogemuste parandamiseks ja liikuvuse edendamiseks Euroopa haridusruumis. Selles rõhutatakse ISICu ja ESU liikmete ning kõrgkoolide rolli käesoleva algatuse teadlikkuse tõstmisel ja rakendamisel. Samuti märgiti vajadust toetada ja arendada infrastruktuuri ning teha koostööd kõigi sidusrühmade vahel, et tagada ESCi edukas vastuvõtmine. Üldiselt võib ESC abil muuta protsesse sujuvamaks ning parandada ka teenuste kättesaadavust ja aidata kaasa hariduse rahvusvahelistumisele Euroopas ja kogu maailmas, püüdes kõrvaldada rahalisi, informatiivseid ja haldustõkkeid.
Üliõpilased tajuvad Euroopa üliõpilaspiletit hea ideena, kuid neil puuduvad sellealased teadmised ja eelkõige puudub arusaam selle praktilistest väärtustest. Kahjuks on see nii ka kõrgkoolide ja meie kogukonna puhul.
Seetõttu on meie uuringuga kaasas mõned soovitused, näiteks rõhutades ESC programmi konkreetseid eeliseid nii kõrgharidusasutuste kui ka üliõpilaste jaoks, tugevdades ISICu ning ESU liikmete pühendumust ja pakkumisi, pakkudes tehnilist tuge ja nõu kõrgkoolidele, kellel ei ole Euroopa üliõpilaspileti rakendamiseks vajalikku infrastruktuuri.
Täispikk ESC Academy Pro Survey aruanne inglise keeles on saadaval sellel lehel.
